Me käisime Laura ja Meriliga väiksel eurotripil, mille käigus külastasime Milanot, Veneetsiat, Pariisi, Lissaboni ja Londonit. Ilmselt kõigil, kes mind Instagramis jälgivad, on juba kõrini nendest miljonitest reisipiltidest + pärast reisi on ju olemas #throwback + mul veel telefon uputab piltidest, mis ootavad lisamist..
Me ei ööbinud kordagi hotellis ega hostelis, vaid proovisime Couchsurfingut ehk diivanisurfi! Kes ei tea, siis see on võimalus ööbida reisil olles kohalike juures ning käsi südamel, see kogemus tegi meie reisist tõelise seikluse. Lihtsalt hotellis olles oleksime nii paljust ilma jäänud, mida just kohalikud oskasid meile näidata ja õpetada. AGA ma võin ju kõigest lähemalt rääkida:)))
Milanos ööbisime väga toreda ''Isa'' juures, kelle lapsi me küll kahjuks ei näinud, aga vähemalt saime ööbida nende voodites.. Isa tuli meile öösel lennujaama järgi, mis oli Milanost tunni kaugusel, tegi süüa, sõidutas autoga, näitas linna ja tutvustas meile öösel väga kuulsat prostituutide piirkonda. By the way, it was crazy!! Neid oli iga 5 meetri tagant, väga erinevad, kaasa arvatud transad, ja igal ühel oma lõke, et neil oleks soe ja et oleksid autodele nähtavad. Mõned olid eriti agressiivsed ja peatasid autosid neile ette seistes ja järgi joostes.. crazy world
oh, Venice!
Meie hostiks Veneetsias oli üks veidi omamoodi kutt, rohkem omaette tüüp ja polnud väga ''meie'' inimene. Mis selle all mõtlen? Vestlused olid kuidagi pingutatud, elementaarne viisakus tahtis puududa ja üks asi, mis ajas meid kui kohusetundlikke eestlasi närvi, oli itaallaste väga halb ajataju. Kell 18 või 22, pole vahet. Kuid Veneetsia.. magical.
Bonsoir, Paris!
Nüüd siis lugu järgmine: ööbisime 43-aastase prantslase juures. Eelnevalt oli kokkulepitud, et me magame suures neljakohalises voodis, kuid reaalsus oli see, et tal oli ühetoaline korter, kus oli üks kahekohaline voodi?!? Te oleks pidanud nägema meie nägusid, kui me Merili ja Lauraga suu ammuli seda voodit vaatasime ja peas miljoneid mõtteid genereerisime, kus tema magama läheb. Läksime veel õhtul koos temaga Eiffeli torni vaatama ja meie näod olid terve aeg lihtsalt kivistunud, sest me ei julgenud küsida, kus ta kavatseb magada. Võib-olla see on prantslastele kohane, aga kogu aeg pidi tema käsi puudutama meid abivalmilt, kui metroost väljusime, kui trepist alla kõndisime ja lihtsalt tänaval jalutasime. Sel hetkel tekitas see lihtsalt kõhedust.. Mina siis samal ajal sõnumineerisin oma õega, et appikene me peame vana mehega samas voodis magama ja planeerisime, kuidas viisakalt öelda, et me lähme kuhugi hostelisse või kui ta pesema läheb, siis lihtsalt korjame oma kotid ja põgeneme. Siis olid juba järgmised mõtted, kuidas ta hoiab meid korteris kinni ja me peame talle peksa andma kolmekesi. Iga kord kui ta telefoni välja võttis ja kellegagi sõnumeid saatis, kujutasime ette, kuidas tal tulevad veel 2 samavanust meest sinna meid kinni hoidma..Siis mu õde jõudis veel välja googeldada, et ta on liitunud grupiga ''Naked sleeping''?!? Üks hetk ma võtsin julguse kokku ja küsisin, et kus ta plaanib magada ja no vastus oli teada: ''Here, with you''. Tegin siis selgeks, et ma sooviks pigem põrandal magada, kuid Laura ja Merili unustasid end sel hetkel kokku võtta ning tulemuseks oli see, et nad olid lõpuks kolmekesi ikka samas voodis:D:D Oeh, see vaatepilt oli selline:
Ehk Merili ja Laura kahekesi voodi kõige äärmises otsas peaaegu maha kukkumas ja prantslane mõnusalt vasakul laiamas. Mis oleks saanud, kui veel mina oleks seal olnud? Sel ööl me põhimõtteliselt ei maganudki, naersime lõputult ning chattisime omavahel messengeris + tegin veel välguga pilte mälestuseks...
Ja kuna esimene öö oli ju ikkagi positiivselt vahva, siis jäime ka ikka teiseks ööks:)
New experience, isn't it?
No joke, see on meie reisi kõige parem pilt!! :D
Ma olen juba kõigile jõudnud miljon korda pajatada, kui vaimustuses ma Portugalist olen. Lissabon oli Londoni ja Pariisi kõrval ikka kordades ägedam. Puudus täielikult tavalise suure pealinna ''hõng'', kus kõik ehitised on ühes toonis, vastupidi, majad olid väiksed ja värvilised ning paiknesid tihedalt. Kõik oli nii odav, no toome näite, et veinipudel 1.99?!? MINGE PALUN KÜLASTAGE KA! Äkki ma märtsis lähen, lähme koos?
Portugal meeldis meile kõigile kõige rohkem, sest hostijateks olid ägedad inimesed. 3 portugallasest kutti, kellest 2 olid kusjuures muusikud. Kordagi ei pidanud pingutama vestluse nimel, vaid kõik klappis ideaalselt. Meil oli nendega ülinaljakas, nemad tegid meile süüa(no ei ole võimalik, kui osavad nad söögitegemises on), meie tegime neile(see oli muidugi täielik katastroof, sest me ei ole parimad kokad.. Nii me siis tegime üle 3 tunni juurvilju, kartuleid ja kalkunit. Kõik asjad lendasid ja köök oli täielik seapesa..piinlik.)
Nonii, jäänud ongi vaid London, kus kogu meie aeg kulus šoppamisele. Seal ööbisime Laura sugulase juures, mis oli ilmselt ainuõige valik reisi lõpuks. Keegi poleks viitsinud chillida kolme VÄ-GA väsinud noore neiuga..
PS! Kes on olnud juba aastast 2014 blogi jälgija, siis äkki mäletab ka meie Londonivloge?
Oeh, sain reisilt sellise reisipisiku, et tahaks KOHEKOHE kuhugi ruttu veel sõita, aga natuke peaks ju koolis ka käima ja võib-olla ka raha teenima?!
Tegelikult mind väga huvitaks, mis kogemused Teil on olnud couchsurfinguga?:)
Appi kui õõudne see prantslase lugu oli. Tegelikult on paljude tüdrukutega asju juhtunud, ma ei ütle nüüd, et ükskõik kus mujal ei võiks juhtuda jne eksole, aga ma oleks küll öelnud et tänan ei ja ümbruskonnast mingi odava hostelitoa ikka jaksab kamba peale üheks ööks osta..sorri kui vbl nõme kommentaar ja mul on hea meel, et teiega kõik korras on, ja reis tundus ülitšill, aga iga kord ei pruugi enam vedada..
ReplyDelete